Wednesday, December 21, 2011

Viis uut mõõdikut - Forbes

Forbesi artiklist: http://www.forbes.com/sites/bruceupbin/2011/12/13/five-new-management-metrics-you-need-to-know/

1. Keskendumise (flow state) osakaal
2. Tasakaal igavuse ja pinge vahel
3. Koosolekute hindamine
4. Iganädalane õpiindeks
5. Positiivse tagasiside suhe

Monday, December 12, 2011

Thursday, December 1, 2011

Kuidas mõõta teenuseettevõtte tegevuse efektiivsust?


Teenuseettevõtete tegevuse efektiivsust on märksa keerulisem mõõta kui tootmises või kaubanduses - teenused on immateriaalsed, neid tarbitakse samal ajal kui osutatakse, neid ei saa säilitada, nende kvaliteet on kõikuv, omandiõiguse üleminekut ei saa fikseerida.

Thursday, November 10, 2011

Milleks on vaja ärianalüüsi?


Inglise keeles on üks hea kõlaga definitsioon:
Business intelligence is the conversion of data into information and then into intelligence.
Eesti keeles võiks öelda lihtsalt, et ärianalüüs loob andmetest kasutuskõlblikku infot.

Friday, November 4, 2011

Huvitavaid kodumaiseid blogisid

Eestikeelseid ettevõtluse ja finantsteemalisi blogisid on väga vähe. Kui keegi teab veel mõnda asjalikku, andke palun kommentaariumis teada, lisan juurde.

Friday, October 21, 2011

Milleks on vaja finantsjuhtimist?


Finantsjuhtimine on tulevikku suunatud tegevus - ettevõttele vajalike finantsotsuste tegemine. Raamatupidamine on seevastu suunatud minevikku, kajastades juba toimunud sündmusi. Raamatupidamine toodab finantsjuhtimise jaoks vajalikke andmeid.

Wednesday, October 19, 2011

Raamatupidaja - accountant või bookkeeper?


Inglise keeles on accountant ja bookkeeper kaks selgelt eraldi ametit. Bookkeeper registreerib algdokumentide alusel majandustehinguid – müügiarve, ostuarve, pangalaekumine jne. Accountant on see, kes oskab nende andmetega ka midagi peale hakata. 

Friday, October 14, 2011

Millal peab koostama konsolideeritud aruande?

Kui ettevõttel on tütarettevõtteid, siis tuleb reeglina koostada konsolideeritud aastaaruanne.

Wednesday, October 12, 2011

Käsitöö - ettevõtlus või hobi? Kuidas seda maksustatakse?


Kersti hobiks on ehetevalmistamine, laiema müügini ei ole jõudnud, vahel on mõnele tuttavale mõned kõrvarõngad ja käevõrud müünud. Kas see on maksustatav tulu? Millal peaks Kersti end ettevõtjaks vormistama? 

Sunday, October 9, 2011

Erinevad mõõdikuliigid


Mõõdikuid on erinevaid ja nende jälgimise operatiivsus on erinev. Järgnevalt toon ühe võimaliku liigituse ja kasutamise soovitused. Hobiettevõtte jaoks on see mõistagi overkill, intensiivses kasvufaasis ettevõtte jaoks jääb ehk isegi väheks.

Friday, October 7, 2011

Mis on mõõdikud ja milleks neid kasutatakse?


Igal ettevõttel on oma eesmärgid - müügieesmärgid, likviidsuseesmärgid, kasumieesmärgid, kvaliteedieesmärgid jne. Eesmärkide saavutamiseks on vaja ettevõtte tegevust juhtida, juhtimiseks on vaja eesmärgi poole liikumist võimalikult objektiivselt mõõta ja tagasisidet anda, et inimesed õiges suunas liiguks.

Thursday, October 6, 2011

Kuidas koostada tegevusprognoosi?


Läheme Mari näite juurde tagasi. Maril on vaja teada, kui palju ta peab koolituspäevi müüma ja läbi viima igal kuul, et oma vajalikud kulud kaetud saaks.

Tuesday, October 4, 2011

Kuidas suurendada oma äri õnnestumise tõenäosust?

Üldteada ebameeldiv fakt on see, et enamus ärisid mingil määral ebaõnnestuvad. Samas on siiski võimalik oma õnnestumise tõenäosust suurendada, teades millised tegurid ebaõnnestumist põhjustavad ja oma käitumist vastavalt korrigeerides.

Thursday, September 29, 2011

Mis on viletsate finantsandmete kasutamise tagajärg?


Kaks jooksjat treenivad. Üks jookseb lihtsalt staadionil ringe, teine treenib treeneri abiga, pidevalt oma tulemusi mõõtes ja sooritust korrigeerides. Kumma tulemused võiks paremad olla?

Tuesday, September 20, 2011

Mis vahe on käibevaral ja põhivaral?


Bilansi varade pool jaguneb kahte suurde gruppi – käibevarad ja põhivarad.

Käibevarade alla liigitatakse need varad, mis on oma olemuselt lühiajalised, raamatupidamise mõistes tähendab see kasutusiga alla ühe aasta. Raha, nõuded ostjatele, kulude ja maksude ettemaksed, kaubavarud jms. Tavaliselt defineeritakse kaudselt, käibevara on see, mis ei ole põhivara :)

Põhivara seevastu on kasutusel pikemalt kui üks aasta – näiteks kontorihoone, auto, kallis arvutiprogramm, kaubamärk, pikaajaline antud laen, investeering tütarettevõttesse jms.

Kuna põhivarana kajastamine võimaldab kulud kajastada jooksva perioodi asemel tulevikus või mõningatel harvematel juhtudel üldse kuludena kajastamata jätta, siis on põhivaraarvestus raamatupidamises suhteliselt rangelt paika pandud.

Monday, September 12, 2011

Mis on reskontrod?


Reskontro on jälle raamatupidajate slängisõna. Absoluutselt iga raamatupidaja teab, misasi on reskontro, samas üheski seaduses ega vist ka õpikus seda sees ei ole.

Wednesday, September 7, 2011

Kuidas jagada osalusi ettevõtte asutamisel?

Eelmises postituses rääkisin, et võrdne osaluste jaotus kahe või kolme osaniku vahel ei ole ettevõtte efektiivse juhtimise seisukohast reeglina hea mõte. Kuidas siis osaluste jaotus kõige õiglasemalt ja valutumalt kokku leppida?

Thursday, August 25, 2011

Eriti konservatiivne pensioniportfell

Richard Maybury soovitatud kolmeosaline investeerimisportfell oma varanduse kindlast säilimisest huvitatud investorile:

1) vundament (katastroofikindlustus): 10% hõbemündid, 3% kuldmündid, 3% plaatinamündid. Tuhandete aastate vältel on mündid säilitanud vähemalt osa oma väärtusest, nad on ainus investeering, mis üle elanud sõjad, näljahädad, maavärinad, galopeeriva inflatsiooni jne.

2) põhiportfell (eesmärgiks väike risk + tulu): 10% Šveitsi frangid, 10% tasakaalustatud aktsiafond, 50% USA valitsuse lühiajalised võlatähed. Šveits on maailma kõige neutraalsem riik ja Šveitsi keskpank juhib oma valuuta väärtust targalt, USA lühiajaliste võlakirjade lunastamise garanteerib valitsuse trükipress, tasakaalustatud aktsiaportfell peab hästi vastu igasugustele šokkidele.

3) spekulatiivne portfell (raha, mille kaotamist saate endale lubada): 14%, näiteks sõjatööstuse aktsiad, samuti turva-, pääste- jms varustust tootvate firmade aktsiad, toornafta ostuoptsioonid vms. Kasumipotentsiaal on tohutu, aga ka risk on suur.

Allikas: Villu Zirnask, (Peaaegu) kogu tõde pensioni kogumisest, 2002.
Tõe huvides tuleb märkida, et kogu ülejäänud raamat räägib siiski klassikalisest pensionikogumisest ja see lõik oli tagasihoidlikult halli fondiga kirjutatud :)
Aga see oli nii huvitav ja ajakohane, et jagaks teistegagi :)

Monday, August 8, 2011

Mis on konto?

Igapäevaste tehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamises kontosid. Konto on nagu sahtel, kuhu erinevad asjad kokku kogutakse :)

Wednesday, August 3, 2011

Kui suur on su netovara?

Kodune ülesanne, arvuta välja :)
Ühelt poolt pane kirja kõik olemasolevad varad ja nende rahaline väärtus – maja, auto, 2.sammas, 3.sammas, raha pangas, hõbelusikad diivanikastis - ehk kinnisvara, auto, väärtpaberid, fondid, väärismetall. Muud vallasvara ei ole olulist mõtet arvestada. Soetusmaksumus ei ole oluline, püüa leida majale ja autole müügiportaalide kaudu müügihind (ja võta 10% tingimisruum maha, küsitud hind ei ole turuhind).
Teiselt poolt pane kirja kõik olemasolevad laenud, krediidid, järelmaksud.
Vara miinus kohustused = netovara.
Seda arvestust oleks hea teha vähemalt üks kord aastas, näiteks aastavahetusel ja siis arvutada välja, mitu protsenti su netovara kasvanud on. Tubli tulemus võiks olla 15-20%.


Monday, August 1, 2011

Kuidas oma sääste kasutada?


Kui oled ennast korralikult käsile võtnud, siis leiad ühel päeval, et su pangaarvele on kogunenud ühik säästetud raha. Mida sellega ette võtta, et tulemus kõige kasulikum oleks?

Tuesday, July 26, 2011

Millal on vaja oma põhivara väärtust kontrollida?


Kui ettevõtte bilansis on olulises summas põhivarasid, siis tuleb nende väärtust vahel kontrollida ja vajadusel alla hinnata. Teemaks on see eeskätt siis, kui ettevõtet auditeeritakse ja/või on olulisi pangalaene või teisi investoreid. Kui oled ettevõtte ainuke omanik, sinu põhivaraks bilansis on arvuti ja kirjutuslaud, siis ei maksa selle üle rohkem pead vaevata :)

Sunday, July 24, 2011

Kui palju peaks vara olema, et saaks töötamisest loobuda?


Üks väga hea rusikareegel – eesmärk võiks olla koguda tuluteenivat vara kokku sellises väärtuses, mis on sinu iga-aastastest kulutustest 25 x suurem. Vastavalt siis kas kokkuhoidliku elamise kulutustest või mõnusa elu kulutustest, mis on kahtlemata päris erinevad :) 
Sellises ulatuses (neto!)vara omamine annab tõelise finantssõltumatuse, valikuvabaduse - kas ja millises ulatuses edasi töötada.

Friday, July 22, 2011

Milleks säästa ja investeerida?


Milleks raha koguda?
1. Vanaduspensionile lisaks. Oletame, töötadki kuni 70a välja, saad seejärel riigi sotsiaalabi ja 2.samba raha kätte, aga vähegi mugavamaks eluks on seda siiski vähe. Võibolla tahaks hoopis Villa Benitasse kolida viimaseks elukümnendiks .. või tahaks endale vähemalt selle valikuvõimaluse jätta :)
2. Eelpensioniks, kui tahaks 10-20a varem töökoormust vähendada või mingi moment päris lõpetada kui tervis viletsaks jääb. Ega hästi ei kujuta küll ennast ette 69a vanusena täiskoormusega töötamas, mingil määral ikka, aga mitte täiskoormusega ega vastutaval töökohal.
3. Reisimiseks
4. Laste ülikoolihariduse finantseerimiseks
5. Laste eluaseme soetamise toetamiseks
6. ... mis kellegi unistuseks on :)

Thursday, July 21, 2011

Mis on omakapital ja osakapital ja kui suured need peavad olema?

Omakapital ehk netovara on see osa bilansist, mis jääb järgi kui ettevõtte varadest lahutada kohustused.
Omakapital näitab, millises ulatuses on omanikud ettevõttesse raha sisse pannud ja kui palju on ettevõte kasumit teeninud. Omanikele kuuluv vara.
Allpool räägin ainult osaühingust ja osakapitalist, vaevalt, et väikestel ettevõtjatel tänapäeval eriti aktsiaseltse on :)

Monday, July 18, 2011

Erinevate inimeste rahavood

Leidsin ühest blogist hästi lihtsa ja ülevaatliku selgituse erinevatesse sotsiaalsetesse klassidesse kuuluvate inimeste rahavoogudest. Blogi muidu ka hea, kes viitsib, see loeb.Mul on kahtlus, et need skeemid on Kiyosaki raamatutest pärit mingil määral, aga head ülevaatlikud on igatahes. 

Tuesday, July 12, 2011

Mida statistikaamet ettevõtjalt tahab?

Statistikaamet küsib väike-ettevõtetelt juhusliku valimi alusel aruandeid, igasugu erinevaid. Sealjuures on neil säärane huvitav komme, et nad ei informeeri sind sellest ka, ise pead teadma. Muidugi kui aruanne on esitamata, siis leitakse su kontaktandmed küll üles ja tuletatakse meelde :)