Milleks kasutatakse mittefinantssuhtarve?

Lühidalt - siis kasutatakse, kui finantssuhtarvudest väheks jääb :)

Peamisteks põhjusteks võiksid olla:

1) finantsandmetest ei piisa - tavapärane raamatupidamisarvestus tegeleb kvantiteediga ja kvaliteedi kohta seal infot eriti ei ole, samas kvaliteet on juhtimisotsuste tegemisel väga oluline – millistes protsessides on palju viga, milliste toodetega kliendid rahul ei ole ja kes töötajatest teeb kõige rohkem praaki.

2) püsikulude suur osakaal - järjest enam tegevuskulusid on suuremal või vähemal määral otsustatud püsikulud ja otsuste tegemiseks ebaolulised, kuna neid vähendada on väga raske. Kui ladu on üüritud ja vaid pooleldi kasutusel võib olla mõistlikum pakkuda kliendile kauba ladustamiseks odavamat hinda, kuigi raamatupidamise poolt täiskulude meetodil tehtud arvestus näitab lepingu kohta kahjumit.

3) tulevikuprognooside vajadus – mittefinantsnumbrid annavad paremat infot tuleviku kohta, raamatupidamisnumbrid peegeldavad peamiselt minevikku. Näiteks kvaliteedi langus täna viib tulevikus kasumi languseni.

4) töötajate efektiivsem hindamine - Kui töötajate töötulemust hinnatakse kokkulepitud mõõdikute alusel, siis töötajad kipuvadki vaid neile parameetritele keskenduma ja mittemõõdetavad jäävad tähelepanuta. Näiteks kui mõõta ainult käivet, siis võib müügimees jätta hindamata uue kliendi krediidikõlbulikkuse ja raha jääb pärast laekumata või anda suure müüginumbri nimel liiga suuri allahindlusi ning kasum jääb väikeseks.

5) suurem selgus - mittefinantsnäitajaid on tihti lihtne ja kiire arvestada ja mitte-finantsjuhtidele ka kergemini mõistetavad võrreldes klassikaliste finantssuhtarvudega.

Milliseid mittefinantsnäitajaid on olemas?

Enamus mittefinantsnäitajaid on kombineeritavad neljast elemendist:

vead, aeg, kogus ja inimesed.

Vead – nt defekt, masinarike, garantiinõue, kaebus, kaubatagastus, kaubapuudus, hilinemine, valeinfo, valearvestus, puudumine.

Aeg – nt sekund, minut, tund, vahetus, tsükkel, päev, kuu, aasta.

Kogus – nt tootevalik, osad/komponendid, toodetud ühikud, müüdud ühikud, teenused osutatud, kg/liiter/meeter, m2/m3, dokumendid, saadetised, päring.

Inimesed – töötajad, töötajate oskused, kliendid, konkurendid, hankijad.

Näiteks – praaktooteid töölise kohta kuus, kliendikaebusi kliendi kohta aastas, müüdud ühikuid müügiesindaja kohta nädalas.

Allikas: ACCA F5 Performance Management õpik (BPP).